reede, november 27

Eid Mubarak k6igile!

Ei ole ma enam kodutu.
Elan nyyd Brick Lane'il (!!!) 2gedas korteris koos voodiputukate (??!!?) ja 88siti k88gis kondava hiirega. Vahel elab yks bangladeshi poiss ka siin, kelle arvutit ja netti ma praegu kasutan. Aga ta, pehme poiss, sai shoki nendest putukatest ja l2ks hotelli. Vahel tuleb ylemus yles, keerab endale yhe pl2ru, ajab juttu ning l2heb koju.
Mitte, et ma islamiusuliseks hakkaksin, aga Eid puudutab ka mind, kui k6ik mind ymbritsevad inimesed sellises tohutus pyhademeeleolus on. Ja naised on nii ilusad! Neil k6igil on imekenad hennad k2te peal...

reede, november 20

SEE KORTER EI OLE NORMAALNE!

kolmapäev, november 18

Samas Aafrikas nälgivad lapsed ja värki.

neljapäev, november 12

Kell on viis hommikul.
Võtsin endale pikema jalutuskäigu töölt koju, tuju oli täpselt nii sitt. Londoni kesklinn haises hilise alkoholi või siis varajase pohmeluse järele.
Vaatasime Aivari ja Johniga telekat (kell oli kolme-nelja vahel), kui Maariti purjus näitleja meile sisse sadas. Sõi mu keedetud brookolit ja rääkis joodiku juttu kuni tagasi uksest välja tuigerdas. See on nonsenss, mis siin öösiti toimub. Samas päeval on siin vaikne magada, sest öösiti akna all lällavad inimesed on koju magama läinud. Ma ei mäletagi enam, millal ma viimati purjus olin. Võib-olla teeb see mind nii mõrudaks kõikide purjus ja lõbutsevate inimeste vastu. Mõnusalt rahulik on ilma alkoholita. Vahelduseks.


Tegelikult on mu elu hetkel selle postituse viieteistkümnes sõna.

reede, november 6

Eile oli huvitav päev.
Ärkasime Maaritiga kogemata kell 3 päeval üles.
Tööl pigistas Catie küüslaugukastme pudeli kohe nii lahti, et käis üks kõva pauk ja pool kööki, kokad ning meie ise olime üleni seda meeldivat ollust täis. Ma ei suutnud 15 minutit naeru pärast rääkida. Catie oli intsidendi pärast terve õhtu marus. Peale ühte abieluettepanekut ja väga head apelsini-piparmündi vesipiipu, loksusin ma bussiga koju ning üritasin külge löövast mustanahalisest lahti saada. Koduteel pookis järgmine šokolaad end mulle külge. Vihasena koju jõudes naersid Maarit ja John veidi minu seikluste üle ja lippasin Aivari tennistes nurga-alati-avatud-poodi piima ja kommi ostma.

Põmm.