neljapäev, veebruar 21

neljapäev, veebruar 14

Xi'an


Seltskond sai nii vahva, et hiljem sai pea terve Hiina koos labitud. Jargmisena pogenesimegi kylma eest oorongiga Xi'ani - ilmetu suurlinn, kuid pohjus selle halli linna kylastamiseks on yks kuulsamaid arheoloogilisi leide maailmas - Terracotta sodalased. Yle 2000 aasta on nad truult oma ylema, imperaatori Qin Shi Huangi hauatagust elu valvanud. Kolme staadiumilaadse metallist hoonete seest leidsime hiiglasliku armee elusuuruses sodalaste, hobuste ja kaarikutega. Pettumus oli, et neid sai vaid kaugelt naha ning l2hedal oli ainult klaasi taha kaks sodalast pandud, mida heal juhul mone hetke naha sai kuni hiina turistid sind oma iphone'idega eemale puksisid. Teine suur pettumus oli pilet - 18 naela!!!! Kuigi raamatu jargi oli aasta tagasi hinnaks 9 naela. Uskumatu. Huvitav, kui palju see jargmine aasta saab olema. Hiina osutus pettumuseks meile, kui seljakotiranduritele, atraktsioonide kalliduse poolest. Uskumatu, aga iga vaiksemagi pargi, mae, kose, mottetu muuseumi, kuju nagemiseks pidi turist absurdseid summasid kohima. Ma ei kujutaks eales ette, et Eestis kysitaks 9 euri pollu kylastamise eest. Kellel oli ID kaart voi juhiluba kaasas, sai sellega onne proovida, enamasti lasti labi, sest kontrollid tavaliselt inglise keelt lugeda ei oska.
Xi'an mulle ei istunud, suutsin seal viibitud kolme paeva jooksul kaks korda vaga haledalt ara eksida. Esimene kord, kohe esimesel ohtul, laksime rahvaga labi pargi kusagile, kus pidavat pubisid olema, tee peal vasisin nii ara, et otsustasin tagasi minna. Alahindasin oma leia-kodu taju totaalselt, kaks tundi vooras linnas ringiratast ymber pargi uitamist ja ma olin lootuse kaotanud. Ylivasinud, kondisin ja nutsin, aeg ajalt end kogudes ja taksot peatades ja neile hosteli inglise keelset nime oeldes, ei teadnud nad muidugi midagi. Telefon hostelis laadimas, aadressitu ja onnetu, taiesti kogemata lopuks koperdasin labi poosaste teed yletades otse hosteli ukse ette. Kell oli kaks oosel.
Lootusetu eksimine nr 2: ylejargmisel paeval ja samas linnas. Kolasin linnapeal ringi enne, kui jargmisele oorongile suundusime. Seekord varustatud hostelist saadud (vaga pinnapealse) kaardiga, orienteerusin ma end kyll oige bussi peale, kuid mul polnud aimugi, et soitsin vales suunas. Lopuks oli aeg rongi peale minna, aga ma olin endiselt kaotsis. Telefonivestlused olid voimatud, mina ei kuulnud midagi ning nonda ma kisasin ja kordasin end telefonis nagu hullumeelne teadmata, et teisel pool liini pole hada midagi. Lopuks vedas Sam minu ja enda raske koti raudteejaama ning joudsin lopuks ka mina. Teised olid juba rongile lainud. Rongile joudsime, nagu meil ikka kombeks on, viimasel sekundil. Naitasime sissekaigu juures oma pileteid ja tadi laks muidugi paanikasse, hakkas kusagile jooksma ja kasutas meid jarele, labi ametikaikude ja urgude joudsime oige platvormini, kus me higistena rongi peale saime. Nagu ma ytlesin, meil juhtub seda paris tihti. Hiinas nimelt on kova kontroll enne iga raudtee-, bussi- voi metroojaama. Raudteejaamades on need sabad turvakontrollist labimiseks kohati aga hiigelpikad. Hee, Mongoolias suutsime napilt rongist maha jaada, sest ma lugesin kirillitsas rongi pealt linna nime valesti. Me laksime Eireeni, aga too rong oli Erieni... Kui suur voimalus on, et pisikeses raudteejaamas on kaks lahkuvat rongi nii sarnaste sihtpunktidega?!
tyypiline "restoran" tagat2navatel