esmaspäev, detsember 22

I´ll shine your shoes

Michael teeb edusamme. Ta õppis täna hommikul ära ise endale kaussi krõbinate ja piima valamise. Tubli 12 aastase poisi pihta. (Tegelikult ma ei tea, mida ta kooliajal teha oskab, sest siis ma veel magan.)
Molly teeb edusamme. Ta on avastanud, et tal on saba. Nüüd ta keerleb nagu vurr mööda köögipõrandat ringi.
Mina ei tee edusamme. Põletan end kogu aeg ära. Kord nädalas poleerin dušinurga nupud läikima. IGA kord unustan ära kummale poole nuppu keerates (läikima nühkides) vesi valla pääseb. IGA kord saan suraka külma vett endale peale ja kõhutäie naerda (või suutäie vanduda, oleneb tujust). Aga kui ma end nüüd kokku võtan, siis ehk saan ma tulevikus ideaalseks (meeleheitel) koduperenaiseks-kodukanaks. Teeksin une pealt makarone juustuga.
________















Igal pool on jõulupaanika. Oxford Streedile autoga liiklema ei pääse. Ma olen vältinud seda kohta alates detsembrist. (Välja arvatud üks õhtu kui Mari-Liisiga sealt bussiga läbi sõitsime ja kust ma selle ülemise pildi liikluskeerises teha suutsin.) Üles on pandud ajutised uisuväljad, isegi suvalises teise ringi pudipadipoes hiilivad salakavalalt ringi valgeks võõbatud nägudega lapsi hirmutavad elfid, tänaval-metroodes musitseeritakse jõuluteemaliselt, ringi kõnnivad kolmemeetrised grimmitud politseinikud, rääkimata tavainimestest, kes panevad endale selga jõuluvanariided ja tülpinult metroos ajalehte loevad.

Kui see ostuhullus ja üleüldine paanika ära jätta, on vahel isegi jõulutunne.





laupäev, detsember 20

Mari-Liisi ärasaatmine.

"You`re from Estonia?"
"Yes we are, do you know where it is? It´s in Africa."
"No, it´s in Eastern Europe, my friend has been there. Yes you are?"
"Where?"
"Estoonia."
"No."
"He´ s from Poland."
"Oh, so you´re from Africa too."
"No, I´m from Poland."
.
.
"Yeah, she´s crazy. She is going to Estonia in a hospital in few hours."
.
.
Bussipeatuses istus minu kõrval mees, kes luges raamatust peatükki "How to survive at school disco". Ta jalatalla küljes, mis oli üle põlve heidetud, kleepus üks suur vahtraleht. Ma hakkasin vahtralehe peale naerma. Ta võttis selle oma kinga küljest ära. Ma naersin mõnda aega edasi.
Blõh.

*hõkk*

neljapäev, detsember 11

Talv on vist

Olen natukene külma saanud, mis minu puhul on üsna ohhoo-nähtus. Aga no pole ime kui ma ärkan öösel lõdisedes üles kuna mu aken on vana ja seinad on külmad ja radikas surnud. Kui ta vahel ellu ärkab, siis ma kallistan teda.

Tikutopsi peale on kirjutatud DANGER - FIRE KILLS CHILDREN

reede, detsember 5

Nagu hakkaks fotoblogiks muutuma juba

Käisin esimest korda päevavalgel oma kodupargis. See on nii suur, et olen õhtuti seal käies lausa ära eksinud ning kuulanud ärevalt iga krõpsatust, mis võib olla põõsas luurav rebane, kes sind õhtusöögiks soovib. Kas te teate, mis häält teevad rebased? See on kole!
Need samused repsid sealt pargist laulavad vahel öösiti tagahoovis mulle unelaulu.




esmaspäev, detsember 1