Reede, detsember 31

Ongi selle aasta viimane p2ev. Nii kuidas ma ka ei pyyaks ajaga manipuleerida, j22n mina ikka kaotajaks. Nii hommikul end yles kangutades, et end t88le vedada ja tohutust igavusest hallitada v6i oma hiljutist vananemist eirates. Minu synnikuup2ev on siin linnas k6ige 6nnetum p2ev aastas. Absoluutselt k6ik on kinni ja miski ei liigu. Terve see suurlinn on justkui surnud, inimesed istuvad kodudes oma varude keskel ja ootavad, millal k6ik j2lle normaalne on. Mina, Sam ja Egle istusime 3 p2eva kodus; s6ime, j6ime ja pilvitasime kuni maailm j2lle t88le hakkas.
Muidu elan ma ypris kaootiliselt, kogu selle aja jooksul olen ma oma kodu omanud 2 n2dalat. Ylej22nud aja olen suhteliselt kodutu olnud. Aga lootust on, kui k6ik h2sti l2heb, saan ma paari p2eva p2rast kodusemaks. Olen ysna stress kuna k6ik mu isiklikud asjad on yhe hea inimese juures, kes elab teises Londoni otsas, mist6ttu elan v2ga piiratult.
London on kuidagi ebameeldivaks muutunud. Myrisevat metrood iga p2ev 2 tundi kuulata on v2gagi liig, vagunid on aina roojasemad (mis 2 aastat tagasi oli heas korras). Streikidest, hilinemistest ja kallidusest ei hakka r22kimagi. Kogu linn justkui vajuks silmn2htavalt t2nu langevale majandusele. Inimesed on kurjemad ja yksk6iksemad. Aga v6ibolla on k6ik lihtsalt pimedas talves ja mina oma mustas pilves ei n2e piisavalt h2sti.
T2na, selle aasta viimasel p2eval, olen ma siiski 6nnelik. Riietan end v2ikeseks My'ks, tantsin ja kuulan h2id ansambleid ning veedan heade inimestega m6nusalt aega. Viskipudel kotis juba ootab t88 l6ppemist.
Head vana-aasta l6ppu!