Esmaspäev, aprill 13

Tervitan.

BBC raadio 4 kõneles täna hommikul, et britid usuvad aina enam vaimudesse. Aga mitte see ei olnud oluline. Mulle läksid rohkem korda märjal asfaldil vuravad mustad taksod või oma valgeid õisi laotavad puud. Aga see ka ei ole oluline.

Laupeval käisin (käisime) Oxfordis. See linn jääb mind tükiks ajaks piinama.

Soojad kevadpäevad teevad mu toa juba liiga soojaks. Mis veel suvel saab, ei tea. Tegelikult moonduvad need soojad kevadpäevad päikesekiirte vahel lausa varasuvepäevadeks, mis mind armast eesti suve igatsema panevad ja rahutult tulevikule mõtlema sunnivad. Aeg hakkaks nagu juba otsa saama. Pühapäeval läheb Mari ära. Ei taha ma uskuda, et me enam neljapäeva öösiti kusagil Notting Hilli müüri peal veine ei lahenda ega tema kodus süüa ei tee. Mälestused jooksevad juba neisse hilissügisepäevadesse, kui me ainult kahekesi siin olime. Nii palju on muutunud.
Muidu juhtuvad sellised väikesed armsad asjad nagu kiri kaugelt sõbralt, ööhämaruses korstna otsas askeldav rebane või siis, jah, näiteks seesama raadio.


















Täna veidi sadas, aga see oli hea sadu.

3 kommentaari :

punapea ütles ...

meil ei sadanud, külm oli.
prantsa arvestus oli ka (mu elu kõige viimane prantsa arvestus)

ja muidu on fine

tervitan. :)

inwe ütles ...

appi kui roheline! siin pole veel midagi rohelist, ainult vääääiksed puuuungad ja mõned sillad ja lumikellukesed keset talverämpsust maad.

Anonüümne ütles ...

nii kodune nurgake, ohhh!