Reede, juuni 12

.

Elu on nii imelik. Nii imelik.
Ma ei mõelnud kordagi siia tulles selle peale, et kui kunagi lahkumine ette tuleb, peab end siinsetest inimestest lahti rebima. Hüvastijätt number üks on tehtud. Ma siiralt vihkan hüvastijätte. Selliseid, kus arvatavasti ei näe enam kunagi. Või siis 10+ aasta pärast kohmetunult.


Eile öösel ronisime üle sadade väravate Regent's parki ja kolasime ringi. Pardid, tiik ja paljad noormehed.
Ja täna on graafikus hunnik eestlasi.
Ja homme on meil siin igatahes jaanipäev!

Kommentaare ei ole :