Tapeedirull

Inimesed on nii inspireerivad! Ma olen selle nädalaga ammutanud rohkem, kui terve eelmise kuuga...
Ma töötan koos poolaka(te), ameeriklaste ja hunniku lähis-idalastega. Just selle viimase kohta pean tunnistama, et olen olnud liiga rassistlik nende vastu. Üllatus, üllatus, kõik nad ei kanna vöö vahel pommilaenguid ning ei löö sulle halastamatult külge. Nad on huvitavad, haritud ja hullu huumoriga! Isegi kokk, kes üritab sulle lamba munandeid sisse sööta või koka abi, kes esmapilgul näeb välja kui sarivägistaja. Üsna palju oma ajast seal teen vesipiipu ja tsillin inimestega. Vesipiibu kohta - selleks ajaks kui ma Eestisse tagasi jõuan, olen ma koolitatud vesipiibuproff. See, kuidas nad seda teevad, on imeline. Eks ikka sellepärast, et see on osa nende kultuurist, nad kõik on teinud sishat juba sipukates olles. Ma armastan oma tööd! Kuigi, palka võiks kah varsti saada.
Täna sain kokku Luke'iga (see kõige karvasem ja kõige suurem viiking Mütofesti väljamaalaste laagrist), erakordselt hea oli viikingite juttu jälle puhuda. Pärast seda kui ta bussi peale jooksis, sain ma ta Tower of Londoni kleepsu endale ehk tasuta sissepääsu sellesse turistlikku (kuid väga ajaloolisse ja harivasse ja silmaringi laiendavasse jaja...) kindlusse. Niisiis tuiasin ühe ta viikingsõbraga seal kuni pidin tööle minema. Ja tööst ma juba rääkisin.

Üldiselt ma imen mõlema kopsupoolega kõike seda uut endasse ja ootan, millal ma lõhki lähen.