Tere on ilus sõna. Tööl võtan vahepeal telefoni vastu ja ütlen "tere, zuuuus looonž!". Niisiis vahepeal tuli uus aasta. Ta tuli kuidagi nii äkki. See vist juhtus millalgi köögis juttu ajades ja india sari kandes. Ning siis hakkas Londonis lund sadama. Olin kaunis lapsik, kui jooksin rahvast täis tänavale lumehelbeid püüdma samal ajal telefoni hõisates ning oma sätendavas rüüs ringi tantsisin.
Ja minu 2009. Oli tore aasta, lausa väga hea aasta. Sain suuremaks ja targemaks. Nagu me kõik. Kogenenumaks. See viimane sõna on vist põhiline iseloomustamaks eelmist aastat. See algas kunagi jaanuaris, ooo kui roheline ma olin jaanuaris. Leidsin, et täpselt aasta tagasi käisin ma esimest korda Brick lane'il. Tollest hetkest sattusin ma vaimustusse sellest kummalisest kohast. Ma poleks võinud siis undki näha, et aasta pärast ma elan ja töötan siin. Brick Laneist ma räägin mõni teine kord. Veebruar ja siis oli märts ning kevad hakkas tulema. Ma ei tea midagi küll statistikast, aga öeldakse, et kevadel armutakse enim. Jah. Ja kevad oli see aeg, mil me plikadega mööda Thames'i või anonüümseid tänavaid pidi (või metroodes) ringi trööpasime, veinipudel näpus ning eestikeelseid laule üürgasime. Või baarides või parkides. Ja nii edasi. Suvi ja Soho. "Suvi" ja Dublin. Lahkumine. Kogu oma maise varaga Poolas hääletamine. Suveööd ja järved. Eesti. Ooo ja sügis ning talv. Hullumeelne detsember. Need inimesed ja mina. Kõlab kuidagi enesekeskselt, kuid ma olen ju noor. Tahan kõike ise katsuda ja kogeda ning ise naerda ning ise nutta ja ise vihastuda. Ja siis ma vahel kardan, et ma ei oska kõike piisavalt hinnata ega nautida. Nagu me kõik, jälle. Kõik on ju ajutine.
Jah, ma olen kuidagi kadunuks jäänud, üritan end parandada.
Lumikellukesi ootan.
2 kommentaari :
elueluelu ma tahaksin nii sulle külla tulla. või no londonisse ja värki. juba eelmine aasta tahtsin aga siis tuli teine reis ette. ma mõtlesin nii märtsi kuus või aprilli alguses. siis on juba vist soe ka. või mis sa arvad mis ja kas on köikse parem möte? ja kas sinu juures saaks kusagil nurgas laua all magada või kuna ma olen aru saanud, et sa elad päris mitme inimesega koos, siis ma võin vabalt ka couchsurfingut teha. ja linnas saan ka ise hakkama, ega ma tüütu pole ma luban :)
Lööna.
JAAAAAAAAAAAA! Muidugi tule, kasvõi homme! Küll ma su kusagile ikka panen, kui minu kodu liiga hirmus on, saan su kellegi teise juurde sokutada, sellega küll raskusi ei teki. Ma olen päeval vaba niikuinii, saan sulle suurt benni ning van Goghi maale või Jimi Hendrixi elukohta või Freudi diivanit või kahekordseid busse võivõivõi mis vähegi pähe tuleb näidata. Ja öösiti on siin kohti igale muusikamaitsele, tuleb lihtsalt üles leida, (millega ma kahjuks (veel!) väga eksperimenteerinud ei ole...) Suurlinn, tead ju küll.:)
Postita kommentaar