kolmapäev, juuli 28

See saar lihtsalt kammib ära. Mida kauemaks jääd, seda hullem!
Siin on nii palju emotsioone, inimesi, juhtumisi, ilu, merd, seiklusi, päikest, muusikat, mägesid, et ma lihtsalt ei jõua kõike läbi seedida. Kui ma ühel hetkel end kodus avastan, lukustan end päevadeks oma tuppa ja mõtlen kõik läbi. Ma juba praegu värisen selle tunde ees, mis mind kodus ees ootab. On see siis igatsus, rahu, äng, kurbus, leevendus, kodutus, igavus?

Istun ja värisen mõtetest.
Võibolla mul on lihtsalt und vaja.

Kommentaare ei ole :