Leshan ja Chongqing

Chengdust paari tunni kaugusel, Leshani linnakeses (seekord tõesti linnake) asub nimelt maailma suurim buddha, üle 1200 aasta tagasi kaljusse raiutud monstrum on toepoolest kolme bussi ja terve päeva jagu sinu aega vaart. Ainuyksi tema korv on kõigest 7 meetrit pikk!
Järgmisena jäi Pete Chengdu'sse oma lendu Shanghaisse ootama, ylejaanutega läksime Chongqing'i. Erinevalt eelnevatest ilmetutest kloonsuurlinnadest osutus see linn yllatavalt teistsuguseks. Kui poleks Shanghaid, nimetaks ma selle linna hiina New Yorkiks. Linn suutis meid rabada kohemaid rongijaamast monoraili peale astudes, et hostelisse jõuda. Üsna pea sõitsime nagu ameerika magedel. Kõrgel linna kohal liueldes avanes uskumatu vaade pilvelohkujatele samal ajal kui kohalikud igavledes ajalehte lugesid. See oli nagu pilt tulevikust. Olime juba ysna l6unas, ilm oli leebem ning uskumatu, kuid samuti olid ka kohalikud! Vahelduseks piikkkade pilkude heitmisele lausa naeratati, yhel korral isegi teretati! T6si, turiste tanavatel ei kohanud ning hosteliski ei olnud neid palju. Kuigi Hiinas yleyldiselt on vaga vahe turiste (v.a kuulsad suurlinnad)ning eriti v6rreldes Kagu-Aasiaga. Yks p6hjus on muidugi see, et Hiina ei taha v2ga v66raid n2ha, tehes kogu viisaprotsessi parajalt painajalikuks. Teine p6hjus on muidugi see vaike asjaolu, et hiina on lihtsalt nii ilmatu suur, et valged n2od valguvad yle maa laiali. Hiinas on lihtsalt niii palju kohti, kuhu minna ja mida n2ha, ka meie pidime valusaid otsuseid langetama. 

Juba jargmisel ohtul tuli kahjuks edasi minna ning Chongqingi urbaniseeritud iluga (nina vastu takso aknaklaasi) hyvasti j2tma.
Siin läksid meie teed lõplikult lahku - Christine ja Tom suundusid kuulsa Yangzi jõe kruiisile ning me suundusime Guilin'i - piirile lahemale, meie 1 kuu Hiina viisat hakkas loppema. (Kohe v2ga-v2ga l6ppema).