esmaspäev, veebruar 11

Oh ball, ohballohball, ball, ball

Oli tore loomulikult.
Olenemata eelnenud paanikale oli tegelikult näidend mõnus, vähemalt meil oli lõpmata lõbus ja ma ise ei pannud küll tähele, kuid publikki olevat paaris kohas naernud. Sai näha armsaid inimesi, keda ammu kohanud polnud, lühemalt või pikemalt juttu ajada või kui selleks mahti polnud, siis vähemalt tantsidagi.
Lõpuks voodisse jõudes pidi üsna suure tahtejõuga valusaid päkkasid eirama.

Kommentaare ei ole :