Eestimaa möödus vähese une ja rohke rändamise all. Lõpptulemusena vanemaid eriti palju ei näinudki. Õde veel vähem, millest on kahju. Maal leidsin eest siiralt õnnelikud vanavanemad, et ma ikka nende juurde ka jõudsin. Seal vanaemale seletades, mis üritusele ma järgmiseks lippan, jutustas ta, kuidas tema nooruses õega (jala) naaberkülas tantsimas käis. Padespa(a)n(n)i sammud meenusid vanadesse jalgadesse, laulusõnad tulid lagedale. Kui ma asju pakkisin ja minema hakkasin sättima, purskas vanaema nutma. Mul läksid põlved nõrgaks, minu vanaema on kange seto naine, ta ei nuta kunagi. Välja arvata üks intsident, mida ma ise ei mäleta, krooni tulemise ajal, mis meile raske oli. Olin üksi koju lõunauinakut magama jäetud ja ärgates köögikapist kogu jahu-tatra-manna-hirsi-suhkru varud põrandale laiali valanud. Kui vanaema koju tuli, hakkas ta koledasti minuga tõrelema, mille peale mina nutma hakkasin. Siis võttis ta mu sülle ja hakkas samuti nutma. Seekord oli vähe teisiti, aga need sõnad, mida ta mulle ütles, tõid minulegi pisarad kurku. Järgmiseks ulgusin ma auto tagaistmel nutta, kui mu onu ja tema ossidest sõbrad omavahel tulevast peost rääkisid. Poolel teel Palli talu poole ma juba naersin osssõbra kommentaari peale lumisel külavaheteel "Oh, kus siin oleks äge driftida! Purjus peaga eriti!" Valdise talus oli Kerliiiii! Ja muud toredat rahvast, keda ma kas tundsin ainult nägupidi või ei tundnud üldse mitte. Ohpuu, segane, oli sinna Põlvast jala kõndinud. Tantstantstants. Laul. Kollektiivne Siimu laulma jõllitamine. Ja minupoolne Kerli "Põdralaulu" laulma, ee, rangelt soovitamine (viimast korda, ausõna). (Ning vastutasuks Kerli (ja Heiki) minu laulma, ee, pingsalt jõllitamine.)
Hätal lõugasime tüdrukutega saunalaval laulda jälle.
Poisid käisid laval ainult tähtsat juttu rääkimas.
Pillet nägin liiga vähe. Juttu nagu polekski saanud ajada.
Viikingitekülas oli jälle laul. Aga mitte nii palju, sest me kadusime ette baari kaarte taguma. Vanakaru ei ole mingi kitsi. Tegi minule, Liisile ja Pirtsile õlled välja ja peale selle pakkus aina oma suurt õllesarve meile. Öö pärl oli vist toanaabri B. unejutt mulle ja Agele.
Maiks tegi minu juures meile kokteile. Infrasaunas käisime ka. Tõmbenumber oli külmkapist ühe jääkuubiku kättesaamine.
Aastavahetus. Tantstantstants. Laul. Tantstants varahommikuni.
Maanteed röövida on juba hilja. Aga Jaan viis meid Kerli otsekohese küsimuse peale siiski ära.
Liinat nägin ka! Ta on sama kaalikamoos nagu ikka (väga heas mõttes!), ei ole see Tartu midagi muutnud.
Tini juures käisin. Viisin kommi ja teed. Nad on nii armsad. Just kolmekesi.
Kirkekirke, sinuga oli vahva! Väga! Reilender ja millimillimillimallikas. (Ebašenšuaalne.) Mis viis mind kogemata öömajale kohta, kus ma polnud sada aastat käinud. Nastja praadis halvaks läinud verivorste, mis ei olnudki väga halvad, kuigi nad olid poeomad.
Raul tahtis mulle veini sisse joota.
Kadri ja Maire on täiesti elus veel. Kaneelisaiad. Oo ja Saue kaubakeskus, oo, sinna mahub nüüd kasvõi terve Saue linn korraga poodlema ära.
Thoga muljetasime Šokolaadikohvikus. Hõõgvein ja šokolaadijook apelsinitükkidega.
Pühapäeva hommik oli selge. Nägin minnes aknast veel pikka aega unist laternavalguses Eestimaad.
Zef´i Decembre. Londonimaal olles olen kogu aeg vältinud Zefi kuulamast, sest see tegi meele nukraks. Need laulud on nii-iii ilusad ja geniaalsed. Kuigi nad käisid ainult ühes tantsuklubis, tuleb mulle neid siin kuulates alati tantsuigatsus peale.
Zef´i Decembre. Londonimaal olles olen kogu aeg vältinud Zefi kuulamast, sest see tegi meele nukraks. Need laulud on nii-iii ilusad ja geniaalsed. Kuigi nad käisid ainult ühes tantsuklubis, tuleb mulle neid siin kuulates alati tantsuigatsus peale.
Olen kirjutanud seda juba...kolm päeva, vahel juurde kirjutades, siis mitte viitsides, järgmiseks mõeldes, et midagi peab ju ikka rääkima. Nii ta selline hüppeline on. Või ehk las hapneb veel.
Mind hakkasid igasugused mõtted kummitama siia naasmisega. Täna makarone keetes ütles mulle midagi, et ma ei suuda siin vist oktoobrini olla. Rutiin on minu surm. Kui ma juba ula peale läksin, siis miks ainult ühte kohta. Aga ma olen nii loll ka, et mul pole südant oma lubadust murda. Aga aeg näitab.
Quo vadis, Elo?
Quo vadis, Elo?
9 kommentaari :
Sul oli väga tegus külaskäik Eestimaale ja nagu ma aru sain jäid sa rahule ja see on siiski kõige tähtsam ning ma usun, et sa päris rutiini ei sure kui sa kavatsed seal midagi tegema hakata, muidugi väljas käimine muutuks kulukaks (Londonis I mean). Mina loen igatahes huviga mis seal toimub :)
Oh ELo, Elokene, nii armas sinust nii pikalt ja sisutihedat postitust kirjutada. Ja tõepoolest, polekski sinuga nagu rääkida saanud, c'est pas bon, hetkeks vist põrkasime kokku. Ma tuleks Londonisse külla, kui saan. Aga saadan palju kirju sulle ja oeh. Lõpuks, kui sa kunagi tagasi tuled, kodustan su ära. Jah, just nii. Tule mulle külla! Ja ma loodan, et hipi sinus ei sure ja baariomanikud on vahvad ja et rutiin ei tapaks. Võta mõni nädalavahetus vabaks ja põruta à Paris ja .. tead küll. Let loose:D
Aukudega meesai oled sa vahel, nii hea ja kodune.
Oota mind ära. Toon su rutiinsesse ellu natuke päikest :)
Ma kyll ei oska tegelikult prantsuse või muud asjakohast keelt, aga mul on kuri kahtlus, et "Quo vadis" tähendab siiski "kes kõnnib?/tuleb/", mitte kuhu. Või minetea, äkist sa tahtsidki nii öelda.
Kusjuures väljas käimine ei pruugi üldse kulukas tulla, minu viimaste kogemuste põhjal. :/
Pille, kui sa mu kodustad, siis ära unusta vahel mu pealt tolmu ka pühkida! :) Muidu ma oleksin nõus.
Maiks, tead, ma nägin sind unes paar päeva tagasi. Sa ütlesid, et tuled suvel alles.
Tho, pr keelt ma küll silmas ei pidanud. Ladina keelt ikka.
jeh, käin jalutamas ja annan süüa ja pühin tolmu. :D
Ah! See oli ilgelt tore, et sa külla tulid!!! Ma arvasin, et sa ei jõua - nii vähe aega ja nii palju inimesi. Aga jõudsid! Ja mammumyts maivõi see on parim.
Mul oli kohutavalt kahju, et ma enne minekut sinu juurde ei jõudnud. Nii et jõuluajal oli sinu juurest läbi astumine raudkindel plaan, et Eliisabet ära näha. :)
Haa, vahva, et vähemalt ema mütsist sillas on. :D
Talle meeldib see ka väga. Ma julgen öelda "väga", sest nagu paljud teisedki beebid, pistab ta muidu ükskõik mis mütsi pähe sattumise järel kohe protesteerima, aga selle laseb rahulikult peas paikneda :)
Postita kommentaar