L6una-Hiina

Guilin, nagu ikka, oli järgmine suurlinn, kuid miskiparast palju meeldivam kui eelmised. Ilm oli mõnusalt soe, meie joped olid lõpuks ometi täiesti ebavajalikud. Guilin oli transpordilinn, siit suundusime kaheks paevaks Yangshuo'sse, et imelist Li jõge ning joeaarseid kõrgeid karste naha. Võtsime rattad ning suundusime mudamatkale. Oleks me teadnud, et me mudasse välja jõuame, oleks me vast ümber moelnud, rääkimata vihmahoogudest. Aga rattas6it roheluses ning l6putute mandariinip6ldude vahel oli nii meeldiv, et yldse ei tahtnud ymber p88rata. Vahepeal eksisime pisikeste kylasopateedel nii 2ra, et hakkas juba imelik kolmandat korda samade kylainimeste hoovidest nihaotades m88da minna (eesti keele error!). Päeva lõpuks sattusime sellise paduvihma alla, et varjusime koos tee peal s6brunenud jalgratturitest hiinlastega katuse alla. Moodus tund ning l2ks aina hamaramaks, lopuks viidi teisel pool teed konutanud eeselgi kusagile ööd veetma. Vihma kallas endist viisi kui otsustasime meiegi viimased kilomeetrid kottpimedas paduvihma käes maha vändata.

J2rgmisel p2eval rentisime mopeedi ja kimasime 30 kilomeetrit j2rgmisse kylasse, mis on nii kuulus, et on lausa 20 yuani tagakyljel. Kimasime seep2rast, et p2ike hakkas loojuma, aga kimamisest ei tulnud palju v2lja. Poole tee peal sattusime teet88de peale ja pidime tykk aega ootama, et auku kaevav t6stuk tee pealt eemale l2heks. Pahkluuni libeda sopa sees me siis ootasime  ning imetlesime samal ajal ilusaid karste ja vaatasime, kuidas vesipyhvlid p6llu peal koos talunikega askeldavad. P2ike vajus halastamatult aina allapoole, kuid j6udsime t2pselt loojangu parimaks hetkeks ning kogu vaade oli meie p2ralt - hiinlasi t2is turistibussid olid selleks ajaks juba kodu poole teel. Oli nii vaikne ja ebahiinalikult inimtyhi ning ainuyksi see vaade oli terve hiina jagu seedimiselamusi v22rt. 

hosteliidyll ja plekk-kruus - yks tark ese, mida oli oidu kodust kaasa v6tta

pooltyhjade rattakummide pahurus

eksitavad kylateed ja uudishimulik m6mmik

Esimest korda hiinas oli v2ga kahju lahkuda, kuid ees ootasid ajaloolised riisipollud. Tagasi Guilin'i ning jargmise bussi peale, yritades maha raputada harjumusparast kohalike kampa, kes pidevalt karjusid, yritades sulle absurdsete hindadega busse ja taksosid pahe maarida. ("helloo, Helloo, HELLOOOO, YANGSHUO?! HELLO?VERIDZIIPHELLOOO!!!)R22kimata suvalistest onudest t2navatel, kes sulle Iphone'i myya tahavad. Oli see alles buss. Kõrgel mägedes bussijuht kimas nagu segane kitsastel kurvilistel teedel samal ajal hiina disko kolarites yyrgamas. Kurvides vilgutas kottpimedas veidi tulesid ja gaas pohja. Siin mägedes elab palju vähemus-etnilisi gruppe, väikestes külades on siiani säilinud tugevad traditsioonid, näiteks rahvariiete igapäevane kandmine. Samuti asub siin kuulus Pikkade Juuste küla (otsetolge), nimelt ei lõika tüdrukud siin kunagi oma juukseid, nõnda ulatuvad nende juuksed maani. Asi ei ole muidugi nii muinasjutuline, neiud siiski ei jaluta mööda küla, juuksed järgi lohisemas. Selleks kannavad nad peas turbanilaadset kangalaadungit ning tõestamaks oma juuste pikkust, on vaid otsaesise kohale keeranud tykike juust läbi turbani rulli. Kahjuks ei julgenud tadidest pilti teha, nad nii kangekaelselt tahtsid igast kola meile müüa. ööbimine oli erakordselt külm, unustasime täielikult, et läheme mägedesse, kotid jätsime eelmisesse hostelisse ja kaasa ei võtnud pea midagi. Kohapeal oli null kutet, külm dušš ja väljas elutu kottpimedus. Hommik üllatas meid aga imelise vaatega - iidvanad riisipollud, kõikjal. Oli see vast vaade. 

Ometi pidime juba tagasi Guilin'i sõitma, et samal päeval edasi järgmisesse linna - Kunming'i jõuda. Tuli vaid taluda viimast korda hiina rongi - sylitamist, kisa ja suitsetamist. Sam'ile osutus see sõit eelmistest eritigi meeldejaavaks, vahetult enne rongile hyppamist ostis ta perroonilt kaasa sooja toitu, mis ta üsna pea wc-sse oksendama viis ning ülejäänud reisi wc vahet jooksma sundis. Peale ühte kuud Hiinas, hakkas see 6nnemang toidu kvaliteediga korralikult ära tüütama. Kas te teadsite, et paar aastat tagasi leidis hiinas aset suur toidu6liskandaal, kus tuli v2lja, et kohalikud restoranid "taaskasutavad" toidu6li, mida korjati kanalisatsioonitorudest? Vanad toiduriismed s6eluti v2lja ja voila, good as new! Ma yritasin mitte selle peale m6elda, kui ma erinevaid kohalikke (enamasti v2ga maitsvaid)roogasid nautisin, kuid tuleb t6deda, et p2ris tihti (peale j2rjekordset wc-jooksu) leidsin end ainult vanu h2id pakisuppe usaldamast.

Niisiis Guilinist ~27 tundi rongis ja olimegi viimases linnas enne piiriyletust.

Kunming üllatas meid vabama eluoluga ning varvilisema kohalikkonnaga. Hiinlaste sekka oli mahtunud rohkem moslemeid, indialasi, taimaalasi jne. Miskiparast olid isegi suveniirivitriinid täidetud taimaad reklaamivate särkide ja muu kulinaga. Linn oli m6nusalt roheline, yhel p2eval lipsasime kohalikku parki/v2ikesesse botaanikaaeda, kus MUIDUGI taheti turisti k2est raha n6uda, aga meie 6nneks oli pargivalvur oma kuuti magama j22nud ja nii j2i ta ilma arvatavasti p2eva ainsatest turistiest, kellele totakas paberilipik pihku pista. WIN! t6en2oliselt esimest korda hiinas, skoor: Meie:1 Hiina:100+

Ahjaa, enne parki oli yks teine park, mida me arvasime selleks 6igeks pargiks olevat, paar onukest pyydsid tiigist kala ning k6ik oli ilus ja roheline kuni eikuskilt ilmus mundris onu ja ytles, et me ei v6i siin pargis olla ning vehkis aina v2ljap22su poole. Juba harjumusp2raselt kehitasime 6lgu ning suundusime tagasi t2navale ning j2tkasime lubatud pargi otsinguid. 

Kunming oli ysna rahulik ja lilleline linnake, ilm ja SOOJUS tegi meele ning seljakoti kergemaks ning ootasime p6nevusega piiriyletust Laosesse. Millest me peaaegu maha oleks j22nud. Nimelt oli meie piletitel lahkumisaeg maha t6mmatud ning 20 minutit hilisemaks m2rgitud. Muudatus, millest bussijaam ega bussijuht teadlik polnud. N6nda istusin ma rahulikult pingi peal ja valvasin kotte, samal ajal kui Sam kusagil syya otsis, m6tlesin siis varakult kotid bussi peale 2ra panna. H2mmeldus oli suur, kui bussijuht n2rviliselt mu kotid bussi viskas ja minu tagant ruttu ukse sulges ja mootori k2ivitas. Hakkasin paaniliselt vehkima, et meid kaks ja see kaks on puudu, n2itasin kahte piletit ja "parandatud" aegu ning meie pahameel ja segadus oli yhine. L6puks j6udis ka Sam sylet2ie hea ja paremaga ning s6it v6is alata. Mida rohkem Laose poole, seda rohelisemaks l2ks ymbrus ning bussiaknast tungis sisse see paks roheluse l6hn, mida ma enam ei m2letanud ning taevas l2ks aina sinisemaks. Aidaa, Hiina!