Nii hea on kodus olla. Ma olen kaks päeva kodus istunud ja lihtsalt olesklenud. Eile käisime pere ja onulastega mere ääres. Tumeroheline oli vesi ja Naissaar paistis päikeseloojangu käes nagu kummituslik mets.
Ma olen selle aasta jooksul lugematul arvul kordi unistanud kodus olemisest. Oma kodus terrassil raamatut lugeda ja kassile pai teha. Öösiti üleval passida ja head muusikat kuulata. Kooki küpsetada. Või õega õhtul saunas käia ja Klassika raadiot kuulata. Hommikul jogurtit juua ja ajalehte lugeda. Mul on siin kodus olles alati nii eestilik tunne. See kõlab veidralt, aga ehk keegi, kes on eemal elanud, saab aru, mida ma mõtlen. Näiteks, et külmkapis on eesti toit ja hiiglaslik raamaturiiul on eestikeelseid sõnu täis! Vali, mida tahad. Kui oled kaua ära olnud, on see nii hea ja turvaline tunne.

Vanematest sündmustest

Ma arvan, et pole hilja tagantjärgi veel paar pilti lisada ühest väga tähtsast päevast.

See saar lihtsalt kammib ära. Mida kauemaks jääd, seda hullem!
Siin on nii palju emotsioone, inimesi, juhtumisi, ilu, merd, seiklusi, päikest, muusikat, mägesid, et ma lihtsalt ei jõua kõike läbi seedida. Kui ma ühel hetkel end kodus avastan, lukustan end päevadeks oma tuppa ja mõtlen kõik läbi. Ma juba praegu värisen selle tunde ees, mis mind kodus ees ootab. On see siis igatsus, rahu, äng, kurbus, leevendus, kodutus, igavus?

Istun ja värisen mõtetest.
Võibolla mul on lihtsalt und vaja.

kiire tere

Läpakassurebkoheära.
Ronimine on elu. Terve päev ronin siin. Kas üles või siis alla.
Vesi. Vesi.
Toit on ebaoluline.

Miskipärast alati minekueel tuleb mulle jälle see maa armastus peale. Järsku avastan, et ma pole seda veel teinud ja märkan kõike põnevat enda ümber. Ning seekord jääb rohkem minu konte maha - neid inimesi, kelleta ei tahaks olla. Nii kurb on, aga peatse jällenägemiseni.

/--/

Vahepeal on palju põnevat juhtunud. Magamata öid, emotsioone ja õnnepisaraid. Mari abiellus. Muud ei oskagi öelda. Minu kaks head sõpra abiellusid!!!

piipu teeme nüüd õues

Ossa raks, ma üldse ei kirjuta enam siia. Ossa raks, mis sõna.
Minu keel, minu eesti keel; teate, ma ei oska enam rääkida. Ja kui ei oska rääkida, ei oska ka kirjutada.
Häbi on, sellepärast ei kirjuta.

Nää, Liina, selle india naise koos lapsega pildi ning toonekure vahele ilmus eelmine nädal veel see














Vahvad oad.

"The world is your Oyster"!

Kõik Londonisse lõksu jäänud eestlased, tulge minu juurde, kaitsen teid koleda tuhapilve eest!