Tõuse lill ja lühma lepsa

Mosaiiksuvi. Ärge ehmatage nüüd. Oli:

kiva raske.

.

.

.

.

.

.

.

.

muusikat

.

mustikaid mida korjata

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

metsapoole

~

"

´´

}

vett

pilvi
valgust

kulda
karda

c-vitamiin

haldjaid

liblikaid

õhku

tantsu

emotsioone

Ei ma vii sind heinamaale.

Maalt ja pohladega

Mütofest oli. Kummaline mütokas see aasta. Bilbo kapsaviin. Saun ja alasti söllis ujumine. Hiietants.
Kõrts – muusika. Neljapäeval pidasime kõrtsis Pille sünnipäeva. Lastešampuse ja poekoogikesega. Kohustuslik sünnipäevalauluke ka muidugi, aga torupillide saatel. Arrjuhha.

Lodjaga sõitsime. Mina esimest korda. Väga ilus oli. Eemal Tartu kohal sähvisid pimeduses välgud, tõmmati lõõtsa, lauldi ja tantsiti. Turjal mütokaväsimus, jooksime pärast allesjäänud inimestega sauna ja Emajõe vahet. Enne sauna kuulasime Anna ja ühe mehega Svjatra Vatra uut plaati. Hästi kõlas. Väga hästi. Õhus oli muusikat, mis tantsis lodja seintelt tagasi. Hiljem jõime lodjas hansat ja laulsime kuni uni viis mu kiike magama. Seda ka, et lonks hansat(50 kraadi) ja mett peale on huvitav kombinatsioon. Kerlikene, sa olid mõtteis ikka meiega kaasas.

Tartus millalgi tegime Pillega Prantsuse Stiilis Pannkooke. Rauli kiliseva-koliseva rattaga hilisõhtul piima järele sõita oli üks põnev ettevõtmine minu jaoks. Läbi porilompide ja mäest alla ja siis oinäe see tänav läheb ka mäest alla.

Otepääl oli üks perversne kruus. Kaks tükki tegelikult. Uputasime öösel mingi hetk sauna ja järve vahel ühe parve moodi asja järvesügavustesse ära. Kogemata, Piinlik. Naljakas ja siis jälle piinlik.

Maal sadas, sadas, sadas öösel sadas päeval sadas, sadas, sadas. Lugesin lakas heintel raamatuid, plödistasin kummikutes ringi, ajasin lehma ja vasika õhtuti hainamaalt koju, puhastasin seeni, puhastasin seeni, puhastasin seeni, sõin seeni, küpsetasin vanaemale-vanaisale, jooksin koeraga ringi, istusin toas ja ootasin vihma lõppu. Hommikul kell viis on nii pime. Miskipärast mäletan, et eelmisel aastal samal kellaajal sõin ma hommikuse päikesetõusu-uduvine keskel keset tühja sõiduteed kassiga jogurtit.

Suve viimane vaatus tuleb nüüd.

Viru folk

Minge järgmine aasta kindlasti.

Kuigi ma sattusin sinna ainult viimaseks õhtuks, oli mul väga (väga) tore. See õhustik on juba midagi muud kui ülerahvastatud ja popil Viljandi folgil.
Miks?

Lava ees on RUUMI.
Lõbusad ja sõbralikud müüjad-turvad-asjatajad.

Ilus koht. (Meri!)

Uued tuttavad. (- vähem rahvast ja õhtuks saavad ikka erinevad seltskonnad kokku laulma)
Värske õhk.

Hea muusika.

Naeratused.

Laulvad-musitseerivad madrusepoisid tänavatel.

Küünaldega valgustatud tänavad öös.

Tasuta buss Käsmu ja tagasi Tallinna.

Keegi ei tule sinuga õiendama, kui kontserdi ajal kõlarite peal jalanõusid vahetad.

Karmid turvameetmed ;) .

Pildid on Maikenilt

WAI

Siin lamab

BOB

Oranžis sajus

Pihlakaid sajab taevast. Selline ilus aeg.
Natukene sügisene.
Õmblen edasi nüüd.

Ebamäärane "holõmps"

Mingisugune vaikus tuli nüüd. Peale Poolat.

Viljandist

Folk. Folk-folk-folk.



















"Ma lätsi läbi Tsergo külä kats pool versta edasi...!"

Hiiu-hei

Hiiumaa-Hiiumaa-Hiiumaa, armastan-armastan-armastan. Kui praam Heltermaale jõuab, siis juba tunned seda lõhna. Hiiumaa lõhna. Õhk on teine ja päike paitsab kuidagi teisiti, maa jalge all kõlab teisiti ja inimesed on omamoodi.

5nizza! Aitäh, Kerli, nende lugude eest, see oli täpselt nii haige, et meile sobida.
Üks öö sõitsime Kõpu tuletorni vaatama. Paljajalu asfaldil, tekk ümber vaatasime seda vaikust ja valgust seal. Seda ei saagi kirjeldada.

Viimasel õhtul vaatasime Agega päikeseloojangut. Heltermaa sadama naiste wc-s hüppasime lae all asuva kitsukese akna kõrgusele, et näha, kuidas päike merre vajub.

.

Minu marsake oskab ikka oskamatutele reisijatele asju selgeks teha:

"Andke mullõ viina, mul om lehmäl utar haigõ!"

Sellise murega käis meil maal üks külajoodik kell 12 öösel. Naabrite juures käis ka. Vaene lehmake pidi vist kella kümneni hommikul ootama. Vanaema naeris nii, et silmad märjad.




Änniksaares, Egle juures pani Kristjan meile lõpuks sobiva nime:























Muidu laulsime seal. Änniksaarest sõitsime edasi Kerli juurde Võromaa metsade vahele. Laulsime seal. Ujusime ka ja peale seda kiikusime (ja laulsime). Sealt läksin maale, et olla natukeseks eemal ja mitte midagi teha (mis oligi mu plaan), lugesin lakas heinte peal raamatuid ja valvasin kodu kui vanaema ja vanaisa metsas käisid, viisin lehmale ja vasikale vett, koristasin, käisin posti järel, vaatasin vanaema ja vanaisaga "Kirgede tormi", puhastasin seeni. Tegime vanaemaga ükspäev kohupiima, õigemini mina lobisesin kõrval, seepärast vist tuligi kohupiim veidi sõmer. Kutsikaga jooksime üks õhtu maailmale ringi peale heinamaal. Ta jõi pool pangi vett ära, ma jõin pool pudelit.
Mul on üks puravik. Ma keedan selle ära ja vaatan, mis juhtub.

Üks vihm tuli mere takka

Istun siin Rauli juures. Egle magab veel. Mõtlen siin, et ... et, et, et oh seda suve küll.
Homme lähen ronin natukene maa ja taeva vahel.
Jah.