reede, veebruar 27

Reede õhtul

Ärkasin tänasel kenal ja päikeselisel hommikul suure ja koleda paistes ülahuulega, mis on igati tore punkt minu külmetusele.
Praegu jooksevad Maiken ja Triin Claphamis ringi, kui mina istun voodis, teen mõttetut kompressi (ja näen sealjuures erakordselt totakas välja), kuulan presidendi kõnet ja vahin lage. Olen end lohutanud kalli smuuti, šokolaadi ja õhtusöögiga.

Ma näen välja umbes selline:
Paistetust oleks pidanud veel rohkem joonistama. Juukseid on mul vist kah vähem.

Ahjaa, ja tervitused kõigile, kes praegu kaugel Tallinnas veel kaugemal Sõle tänaval Liisi sünnipäeva peavad!
Veel üks šokolaad läheb nüüd käiku.

5 kommentaari :

Anonüümne ütles ...

mmm. ma pidin ka Liisi sünnipäevale minema ja jäin ropult haigeks samal hommikul ning tegelen nüüd oma palavikuga ja kopsude väljaköhimisega. Aga mul pole isegi sokolaadi, sest ma ei jaksa vetsugi minna, rääkimata poest. Üksi haige olemine sakib täiega. Aga vähemalt saan terve päeva filme vaadata :) ja siis ära lennata.

Liinalend.

Tedretähnitüdruk. ütles ...

Miks sul paistes huul on?

Anonüümne ütles ...

okei, külmetusest saan ma aru. aga sellega ei kaasne ju paistes huuled?
mis juhtus, koduvägivald või meeletud õhtud? :P

sädé

Elo ütles ...

Ma sain külmetuse jätkuks ühe suuure ohatise, mis pani millegipärast ülahuule paiste nagu oleksin kolakat saanud. Vot.

Liina, saa terveks!

Anonüümne ütles ...

Loe kogu blogi, paris hea