Esmaspäev, veebruar 9

voila.

Nädalavahetused on viimasel ajal nii tihedad, et pühapäeva pärastlõunaks olen ma rampväsinud.
Reede õhtut alustasime plikadega Sainsbury´s odavat veini limpsides ja juustukooki süües. Naljakas oli see, et ükski müüjapoiss või turvapoiss meile midagi ütlema ei tulnud. Plaanisime süüa ja juua niikaua kuni meid välja palutakse minna, aga müüjapoisid läksid vaid mööda ja muigasid meile. Lõpuks, umbes tunni pärast, kui olime oma koogid söönud ja igatpidi üles soojenenud, tuli üks mustanahaline turvapoiss ja palus sõbralikult meil lahkuda.















(Bongosid sai taguda.)
Pean vinguma, et kusagile Piccadilly suvalisse luksöökluppi, kuhu me wc-sse turvade ninade alt sujuvalt astusime, kaotasin ma oma salli. Oma lemmiksalli! Otsisin seda meeleheitlikult rahvast täis poolpimedates saalides samal ajal tüütuid purjus meespooli eemale ajades. Lauad olid täis tasuta jooke ja jääd, kristalllühtrid särasid ja halb muusika kajas kõrvus. Minu poole jõudsime Maikeniga kell pool kuus hommikul. Kolm tundi und ja jälle jalule. Jooksin üritusele, mis tegelikult jäi ära. Lonkisin tunniks ajaks koju. Jõin ühe meditsiinitudengiga Regent pargis termosest teed. Tee oli inglaslikult earl grey ja piimaga, Regent park seni kõige ilusam park, mida näinud olen. Mari-Liisi juures sõime kahekesi kella neljani hommikul popkorni ja lõõritasime 80ndate muusikavideotele kaasa. Pühapäeval otsisin Beniga pool päeva Oxford streedi kandis asuvat muusikapoodide tänavat. Leidsime. Sõime tai toitu. Järgmine hetk magasin kodus. Elu on siin kiire, tutvutakse kiirelt, süüakse kiirelt (kiirtoit), unustatakse kiirelt.

2 kommentaari :

themarten ütles ...

Vaat, kes ka uudistes. :)
Tervitab.

Elo ütles ...

Tervitab ka. :)