Ma pean seda mainima - mõnus on. Kell on kaksteist läbi, ma istun tekkide sees oma kütmata külmkapi-toas ja õues oli(on) üllatavalt rahulik reede öö. Lumi sulab ja koer närib hoovis mingit plastmasspudelit. Sooja vett pole. Toas hõljub saiade lõhna. Tulin koju ja kukkusin juustust ja-nendest-mis-ma-oma-viimase-raha-eest-osta-sain asjadest sooje saiu tegema, terve hunnik tuli, just nagu ma poleks päev otsa süüa saanud. Kolme ja poole tunni pärast pean bussiga Saaremaale sõitma ning ma olen tänasest päevast kole-kole väsinud, aga ma ei raatsi veel magama minna.
Sattusin oma muusikahunnikust folderi peale, millel nimeks „mingid jorsid” ja leidsin Shampsi ja Carolina uuemad ja vanemad lood (aeg ajalt leian need ja siis unustan ja siis leian üllatusega uuesti). Tuttavate-sõprade lugusid on nii hea kuulata, sest nad on palju soojemad ja lähedasemad, olgu nad siis lindistatud kuskil keldris või vanaema pööningul, vahet pole, need on kodukootud ning neil ei ole seda külma raha- või edetabelitemaitset juures.
Või nagu eile, kui Kadri lasi Canis Lupust. Raul on aeg-ajalt saatnud mulle mingeid kitarripigistamisi, see on armas. Ma vaatan, et ma olen osa kuhugi ära kaotanud, igatahes, sa võid selle meie „Hansu laulu” küll uuesti saata, kui sul see kusagil alles on. Aitääh.
Tublid olete ja tahaks ikka oma arvutist aina enam selliseid lugusid leida.
„Meil on soe, sest hinged on valla. Kuigi kamber kütmata jäi...”
1 kommentaar :
See laul, mida sa tsiteerisid, on miskipärast alati selle sinu toaga seostunud ja mängis just paar minutit tagasi. Elu on täis pisikesi sooje kokkusattumisi.
Hansulaulu saadan siis, kui Juhtme endale hangin -- mängin korralikult sisse ja saadan. (ja ausaltöelda on mul hästi hea klaverisaade ka välja mõeldud, kuid seda ma digitaalseks muuta ei oska)
Postita kommentaar