Pühapäev, oktoober 28

11. oktoober


Oleme Irkutskist 3 tundi lounas, Baikaliaarses linnakeses nimega Sljudjanka.

Irkutsk ise oli suur linn tais inimvaenulikke kihutavaid autosid pea igast sajandist. Transport ylivanade bussidega oli imeodav - 12 rubla, mis on umbes 20 senti. Kopikad tuleb bussist valjudes bussijuhile pihku pista. Irkutskis peamiselt magasime. Peale 4 paeva rongis soitmist olime ysna kutud ja mina haige. Samuti yritasime sammu pidada 5 tunnise ajavahega. Rongis nimelt toimis Moskva aeg.

Soitsime elektrirongiga 3 tundi Sljudjankasse. Poolel teel laks juba kottpimedaks ning muidugi tulime me peatus varem maha, mis meid eikusagile jattis. Nutitelefon naitas, et ainuke oomaja on umbes 5 kilomeetrit. Hakkasime siis raskete seljakottidega kottpimedas k6mpima.Ysna pea hakkas loomulikult padukat sadama. Labimarjana leidsime poolel teel yhe piknikupaiga - katus oli peal ja suur laud keskel, seinu polnud. Panime oma telgi siis sinna vihma eest varju. 88 oli paris kylm. Hommikul kuulsin nagu lumesabinat telgi katusel, aga v2listasin selle taielikult, sest Siberis ei saa nii vara veel lund tulla ja alles eile oli 10 kraadi sooja. Telgist valja tulles osutus see aga toeks. Koik ymbritsevad m2ed olid lumest valged ning seda sadas lakkamatult kuni ohtuni valja. Avastasime ka, et meie oobimiskatuseke oli vaatega Baikalile, mida me 88sel ei nainud. Kondisime Sljudjankasse ja panime oma kompsud kylalistemajja. Lehmad keset tanavat on vaga tavaline vaatepilt. 88bimine oli suures ylivanas hoones, mis tundus kylakeskus olevat. Seal oli kino koos popkorniga ja juuksur. Dushi me ei saanudki katsetada (see nagi vaga vana valja), sest me magasime hommikul sisse ja kimasime taksoga minutipealt Arshani viiva marsa peale.

telkimast lahimasse sooja kohta
Baikal
Sljudjanka
Arshani kylake asub Burjaadi Vabariigis - 2h Sljudjankast. Terve tee ei suutnud ma pilku aknast ara poorata, imeilusad lumised maed tulid aina lahemale koos armsate v2rviliste puumajadega. Arshani kyla asub otse Sayani m2gede jalamil, voite arvata, kui ilus see vaade seal oli. Siin saime yhe vana burjaadi mehe juurde oobima. Siinne kylaandnbsp; on ylipopulaarne venelaste seas, kes suvel siia spasse tulevad ning kuumaveeallikates suplevad. Seeparast pakub enamik kyla elanikke oma maja elamiseks. Enamasti mitte siiski oma elamise, vaid hoovi ehitatud nunnu puumajake ahjukytte, voodi ja veekeetjaga. Tana siin ringi vaadates ja ustele koputades oomaja kysides, nagime nii palju vaesust. Tundub, et enamik elabki suvel teenitud rahast. Kaib ka kova ehitamine. Tundub, et turistide arv aina kasvab ja mitmed majapidamised ehitavad oma kitsukestele maalapikestele mitmekordseid puumaju. See vaene mees, kelle juures me oobime, on pool oma majast rentimiseks ehitanud. Oleks mu vene keel parem, kysiks tema kaest rohkem kohaliku elu kohta.

Asfalteeritud on siin vaid peatanav 2-3 poekesega ja kahe soogikohaga. Telefoniga raakimiseks peab spetsiaalsesse hoonesse minema. Aga mobiililevi oli mul kyll olemas, Samil oli suur null, haha. Peatanaval on ka paar tanavavalgustit. kylla, kus koik elumajad pariselt asuvad, viib heal juhul mingine kruusatee. See on kohati lihtsalt rada, mille need majapidamised, kellel auto on, lihtsalt sisse soidavad. Ylejaanud on miskised konniteed. oosel voib siia p2ris ara eksida, otsides seda oiget puuaeda.

kyla elanikkond on enamjaolt burjaadid - Siberi suurim vahemusrahvas. Tulenevad nad mongolitest ning on arusaadavalt mongoliidse valimusega (supernunnu!). Samas ei ole ma kordagi tanaval, korvad kikkis , kuulnud kedagi burjaadi keelt raakimas. Burjaatia pealinn on Ulan-Ude, kuhu me ka pyhapaeval suundume.

Olles kahe vaga erineva maa vahel, on ka nende usk lahknenud, enamuses on shamanism ja budism, kuid Baikali aares leidub ka kristluse omaks votnuid. Muidugi ei jaetud neid Noukogude ajal omaette, Stalin lasi oma religiooni vastases kampaanias ligi 10 000 burjaati hukata.


1 kommentaar :

Liina V. ütles ...

Väga tore lugemine!


Liina V.