Teisipäev, oktoober 30

?-17 Oktoober

Sayani maed on imeilusad. Jargnesime joele, mis m2gede vahele viis ning imetlesime koski. Turnisime yhe vaiksema mae otsa kah.
 Kahjuks on kohalik kuumaveeallikas  kraanideks tehtud ning kohalik sanatoorium oma jao votnud. Lahimad paris kuumaveeallikad olid aga 40 km kaugusel.
Hommikul jatsime oma burjaadi onuga hyvasti (ta oli ikka nii tore, et oli lausa kahju lahkuda). Jatsime talle hunniku plaastreid ja antiseptikut, ta kaed olid vaga katki ning poletikulised ning otseloomulikult ta ei hoolitsenud nende eest yldse. Need ei olnud lihtsalt kriimustused, vaid lausa mingi haigus, sest keset yhte sorme on tal sygav auk soobimas.
Bussijaamatadi ytles paar paeva tagasi, et buss Ulan-Udesse laheb 3 korda paevas, iga paev ning andis meile bussiajad. Kui me aga bussijaama joudsime tuli valja, et tana aga ei lahe yhtegi. Lahimasse linna samuti mitte (!). Paari tadi kisa peale tegi ta aga yhe kone kusagile ja jarsku oli marsa Irkutskisse olemas. Ohtuks muidugi alles. Kiire ajurynnak ja uus plaan valmis. Netikohvikus sai labi venekeelse saidi ohtuks rongipiletid Ulan-Udesse ostetud. Ainuke risk oli see, et kui halbade teeolude tottu marsa pool tundi hiljaks jaab, oleme oma oorongist maha jaanud. Aga meil ei jaanud mitte mingit muud voimalust yle.
teeolud olid toesti halvad ning Venemaa teed... Ralli oli siinseid juhte teades juba oodatud. Niimoodi me pool lendasime ja hyppasime pimedas lumistel ja kurvilistel teedel magedest alla. Kui labi tiheda lumesaju me autoummikutest ja kraavi vajunud autodest mooda hakkasime soitma, vottis lopuks ka juht veidi hoogu maha. Peale seda soitu ei saa mu sisikond enam eales anatoomiaopikutes olevas jarjestuses olema.
Irkutskis joudsime kenasti oorongile. Rong oli toeline vene rong, vana ja hamar. See oli neljasteks kupeedeks jaotatud, samovariga kupee lopus. Kuid inimesi voeti rongile nii palju kui neid tuli, mis tahendas, et yhel hetkel oli 4 inimese kupees meid 7. Magamiseks ruumi ei jagunud (kui just ei joppa ja ylemisele narile ei saa). Kupeekaaslased said meil olema ylivahvad. Alguses arvasime, et tegemist on perekonnaga, aga parast tuli valja, et tegemist oli ikka vohivoorastega, kes sobralikult kupeed jagavad. Yliarmas vene tadi ahhetas meie pika teekonna peale ning yks mees, kes tootab Baikalil kalamehena, naitas meile oma tehtud kvaliteetseid fotosid Baikalist. Karusid pildistada on tal tavaline. Samuti naitas ta meile dokki oma toost, mis oli vaga huvitav ning imeilusa loodusega. Vurasime lumesajus Baikali aart mooda 8 tundi kuni kell 6.30 rong Ulan-Udesse joudis.
Tegime Mongoolia viisa yhe paevaga ara ning ostsime bussipiletid jargmiseks hommikuks Mongoolia pealinna ara. Lahke tadi, kes meile piletid myys, teadis ka odavat hostelit, kuhu me ooseks saaks jaada. Kiire telefonikone ja hostelist tuldi meile jarele.
Bussisoit yle Vene-Mongoolia piiri vottis 12 tundi ja maksis 25 euri. Rongiga oleks teekond votnud 24 tundi ning maksnud 100 euri rohkem (!). Saime piiri yletatud 1 paev enne meie viisade loppu, sealt tuli ka meie paanika Ulan-Udesse joudmiseks. Bussis nagime kogu Venemaa jooksul (v.a Peterburg) kaas-seljakotirandureid. Hispaanlase Danieli ja aussi Brendoni tunded olid samad. Tuli ka valja, et me oobime Ulaaanbaataris samas hostelis (ning hiljem ka samas toas).

Ulaanbaatar on yks kole linn. Isegi Lonely Planeti teejuht tunnistab seda, Mongoolia ilu algab aga valjaspool iga linna. Iga hosteli tootaja on hoiatanud pikanapumeeste eest linnapeal ning peale keskood valjumise ohtlikkusest, raakimata ukse avamisest voorastele. Omast kogemusest tanava yletamine on missioon. Isegi kui sulle on roheline tuli.
Black market Ulaanbaataris
tanav kesklinna lahedal

Kommentaare ei ole :